Eile hommikul tööle sõites silmasin viljapõllul kõrrelt kõrrele lendavaid Kadakatäkse. Kuna lootsin, et keegi ka pildistamisulatusse lendaks, võtsin hoo maha ning sõitsin vaikselt põldude vahel. Üllatusena märkasin kõrge vilja seest hoopis midagi muud, kui linde. Ehk kohati tulid nähtavale sarved, tegu oli metskitsega. Pidasin auto kinni ja jälgisin mängu. Kuna vili oli päris kõrgeks kasvanud, polnud kitse peaaegu nähagi. Kohati vaid paistsid sarved ja kõrvad. Et ta ise aru saaks, kus ta parajasti viibis, tegi ta nö kontrollhüppeid, mispeale liikus taas “märkamatult” edasi. Minu õnneks ta mind esimese hooga tähele ei pannud ning liikus täpselt minu suunas. Sik-sakitades jõudis ta mulle pea 10m kaugusesse, mispeale hakkas ta juba katikuklõbinat kuulma :). Jälgis mind mõnda aega, liikus korra ühele poole ja siis tagasi teisele poole ja seejärgi alles liikus minust taas eemale. Neid hüppeid oli nii naljakas vaadata. Kahjuks nende hüpete jäädvustamine oli suhteliselt keeruline, kuna ei teadnud seda kohta ega aega, kus ta järgmisena välja kalpsaks. See on umbes sama, kui jõest hüppava kala pildile saamine :). Kuid piilumise pilte sain hulgim, neist üht paremat näeb allpool. Olgu selgituseks veel öeldud, et tänase päevani mul korralikum suvine kitsepilt puudus :).

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Tehniline: ISO640, ava f/7,1, säriaeg 1/1600″