Taaskord on tore tõdeda, et eelmisel nädalavahetusel sai näha Eestis mitte väga tihti nähtavat lindu Hõbehaigrut. Nende sugulasi Hall-haigruid on meil palju, eks ta ka kasvult sama suur lind, kuid valget värvi ning väga ilus lind. Olen neid ka varem mööda lendamas näinud, kuid nüüd tekkis ka võimalus rannal toituvat lindu pildistada. Üldiselt niisama (ennast varjamata) haigrule lähedale saada on keeruline, märkavad nad sind tavaliselt juba kaugelt ning tõusevad häälitsuste saatel lendu. Seekord hiilisin kõrkjate tagant lahesoppi, kus antud lind toitus. See hiilimine mudase põhjaga meres polnud teab mis lihtne ülesanne, kuid jõudsin kõige paremasse kohta lõpuks pärale ning tegin 5min jooksul ka erinevaid kaadreid. Kuna püsisin liikumatult, ei saanud ta koheselt aru, kellega tegu ja uuris uudishimulikult, kes seal vees kükitab. Lõpuks hirmutasid hall-haigrud ta siiski lendu, kes mind teises suunas tuvastasid :). Lisaks hõbehaigrule pani plehku samast lahesopist kokku 7 hall-haigrut. Ise veel hiljem imestasin, et ma üleüldse nii lähedale sain ning enda jaoks esimesed pildid eksikülalisest tehtud sain :). Igal juhul oli hommik siis korda läinud ning tuju hea. Üks jäädvustatud piltidest ka täna näitamiseks.

Klikka pildile, et näha suuremalt: