Paar nädalat tagasi, ühel kenal hommikupoolikul jalutasin ülemiste järve äärsetel aladel ning otsisin jälgesid metsloomadest. Sel päeval nägin aga hoopis kõiki teisi peale metsloomade :). Kaugelt silmasin tiirutavat üht igavesti suurt lindu. Imekombel ta muudkui lähenes, ega pannud mind tähele (või ei teinud minust välja). Lähemale jõudes oli üllatus suur, kuna nägin et tegu oli noore merikotkaga, keda saatis usinasti üks hallvares. Iga päev kotkast ei näe ja seda enam pani mind üllatama ka see piirkond, mis on üsnagi tihedasti asustatud ala lähedal. Lõpuks lendas ta täpselt üle minu, sain teda ka kõhu alt vaadelda :). Igeal juhul tegi kotka nägemine mu päeva kenaks. Ka järgnev päeva saak oli tavapärasest kopsakam, sai nähtud-pildistatud päris uusi liike, keda polnud varem isegi näinud. Aga sellest siis ehk edaspidistes postitustes.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Hea võrdlus iga päev nähtava varesega, kes kotka tiivasirutusele ikka kordades alla jääb 🙂

Noore kotka kõhualune