Sel suvel õnnestus leida üles piirkonnad, kus Punaselg-õgijad pesitsesid ja elutsesid. See teadmine andis mulle võimaluse nende eluga pisut lähemalt tutvuda. Ehk siis sattusin peale neile sel ajal, kui noored õgijad olid juba sündinud ja lennuvõimelised. Siiski ei osanud nad ise veel toitu hankida. Vanematel tööd palju, päris mitu poega (vist 4 või 5) oli tarvis ikkagi toita. Senikaua, kui üks vanem lennus oli, pidas teine valvet. Kui neile liiga lähedale minna, hakkavad nad plõksuvat ja ähvardavat häält tegema, ning saba lehvikusse ajama. See näitab nende ärritunud olekut. Selles osas on nad isegi üsna julged linnud, et vaikse hiilimise peale õnnestus isegi 5m kaugusele saada ning neid jäädvustada. Ehk siis selle suve parimat pilti isaslinnust täna näitangi. On olemas pilte ka koos noorukitega, kuid neid näitan siis tulevikus.

Klikka pildile, et näha suuremalt: