Musttihane

Selle väikse tihasega kohtun üsna harva. Antud isendit sai kohatud ja pildistatud pargis, Ida-Virumaal. Loomulikult võib neid ka metsas, täpsemalt kuusikutes kohata, kuid ega neid kohtumisi liiga palju aastate jooksul olnud polegi. Seega peabki neid tihti parkidest söögimajade juurest otsima. Detsember 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Nurmkanad

Veel eelmise aasta lõpus sai kohatud nurmkanasid. Kokku õnnestus leida isegi kolm ca 10-pealist perekonda. Kui tänasel pildil olevat lindu pildistasin, ei pannud ma algselt tähelegi, et tema kõrval oli ka teine lind. See tuli alles kodus arvutis pilte üle vaadates välja. Detsember 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Ohakalind

Kui ei ütleks, et pilt tehtud detsembris, siis ei saaks seda ka kuidagi aru :). Kõik sõltub sellest, kuidas fotograaf otsustab pildi kohapeal vormistada. Kui taustaks sättida kuivanud hein ja kuldne roostik, siis on keeruline mõista, mis aastaajal on pilt tehtud. Detsember 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Talvine käblik

Kuigi käblikud peaks talvisel ajal olema kuskil soojemas kohas, olen neid ikka igal talvel kohanud. Tavaliselt leian neid kuskilt lahtise vee lähistel toimetamas. Viimased talved on olnud päris karmid, kuid nad on osavad risus toimetajad, ju leiavad igalt poolt süüa. Ka möödunud detsembris sattusin ühe linnuga kokku, sain muidugi kõigepealt sõimata, et talle ette jäin. Lind oli aga ka piisavalt uudishimulik, et tuli risust välja end paariks korraks näitama. Detsember 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Vesipapp

Lund ja külma ilma trotsiv vesipapp, kes enne sukeldumist pisut lendamisega hoogu kogus. Veebruar 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Jäälind roostikus

Detsembri alguses kohtusin jäälindudega. Sel hetkel valitses väljas talve moodi ilm, lund oli päris korralikult, kuid jõed veel jäävabad. Kõik jäälinnud talveks Eestist ära ei koli ja jäävad lootma meie pehmele talvele. Viimased aastad on ilm ikka väga talvine olnud, loodame, et sel hooajal jõed jäävabana püsivad. Detsember 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Aasta lind 2023: aul

Uueks aasta linnuks on seekord valituks saanud Aul. Aul on partlaste sugukonda kuuluv liik. Tema inglise keelne nimigi viitab sellele: long-tailed duck (pika sabaga part). Meie rannikutel on ta peamiselt läbirändav liik, keda rändeperioodidel kevadel ja sügisel suurte parvedena möödalennul vaadelda võib. Vahest satuvad siiski mõned isendid ka rannikule lähemale toimetama, siis on võimalik neid kauneid linde ka lähemalt pildistada.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Aasta 2022 kokkuvõte

Nagu suurem osa meist, on aeg vaadata tagasi, mida aastal 2022 tehtud sai. Tõttöelda oli pildistamise hobi jaoks üsna vähe aega ning kuna võtsin siiski osa linnuliikide kogumise võistlusest, pidin ikka ja jälle leidma aega, et loodusesse minna ja kauneid linde otsida ja pildile püüda. Aasta alguses arvasin eesmärgiks 150 liiki, kuid aasta lõppes kõigest hoolimata eesmärgi ületamisest, 169 linnuliigi jäädvustamisega. Tegelikult tean, et sain 170 liiki, kuid mingil põhjusel olin kustutanud jäädvustused sarvikpüttidest ning neid enam taastada polnud võimalik. Mis siis ikka, ega see võistlus mõisa peale ole :).

Kogusin aasta kokkuvõtvasse kollaaži pildid liikidest, kellega mul omajagu pusimist oli või kellega lihtsalt õnn naeratas. Kirjutan paari sõnaga neist ka pikemalt:

Händkakk– justkui mitte liiga haruldane liik, kuid kõigest hoolimata jäi 2. jaanuaril kohatud isend selle aasta ainsaks. Ka seda pilti saada oli tõeline katsumus, kuna sel hetkel oli Ida-Virumaa metsades ca 50cm lund ning läbi selle sumpamine meenutas juba sporti :). Pikemalt saab lugeda originaalpostitusest.

Värbkakk– terve aasta palju otsitud kakuline, kelle leidmise eest pean tänama venda Oliveri, kes mulle sügisel külla tuli ning mu oma kodumetsas aega parajaks tehes selle isendi leidis. Pikemalt taas originaalpostitusest.

Rabapistrik– üks selle aasta esmaliikidest, keda ma oma elu jooksul kohanud polnud. Septembris sai sätitud sammud purekkari neemele, kus leidis aset see rabapistriku kiire möödalend. Lisaks sellele kohtasin seal samal päreval ka kivirullijat, kes viimastel aastatel ikka korra pildile on tulnud. Pikemalt postituses.

Sooräts– olen temaga ikka kohtunud, kuid mitte liiga tihti. Pean temaga kohtumist alati suureks asjaks, peamiselt toimuvadki need kohtumised juhuste läbi. Pikemalt postituses.

Kõrvukräts– käisin teda oma kodu ümbruses rattaga otsimas. Sõitsin raske fotokas seljas maha 20km, kuni ma ühe õhtuse küttiva linnu leidsin. Palju vaeva, kuid tasus end igati ära. Sama retke käigus sain pildi ka võsa-ritsiklinnust. Pikemalt originaalpostitusest.

Peoleo– terve oma 13a hobifotograafi karjääri jooksul olen salamisi lootnud seda lindu kohata. Ja sel aastal see siis lõpuks tõeks saigi. Minu teine ja viimane uus liik minu liigikogus :). Pikemalt kirjutasin sellest kohtumisest postituses.

Oli põnev aasta, pisut teistmoodi kui eelmistega võrrelda, kuid eks maailm ongi pidevas muutumises ja nagu öeldakse, aastad pole vennad :).

Kena uut “Auli” aastat kõigile linnusõpradele :).

Klikka pildile, et näha suurelt:

Liik nr 169: hõbekajakas

Kui tavaliselt võtavad linnuliikide kogujad aasta lõpus veel viimast, et leida keegi harva nähtavam liik, siis minu puhul asi pisut teistmoodi. See on alati nii, et aasta jooksul mõtled, et küll ma need lihtsad liigid mingi hetk nagunii pildile püütud saan ning siis paar päeva enne aasta lõppu avastad, et pagan… Ehk siis just täna sai spetsiaalselt hõbekajaka pärast välja mindud ning see liik lõpuks pildile püütud :D. Detsember 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 168: salutihane

Kui eelmises postituses sai näidatud põhjatihast, siis seekord saan lisada pildi ning ka uue liigi temaga väga sarnasest salutihasest. Tuli välja, et salutihasest mul pilti polnudki, mistõttu sai sammud loodusesse sätitud. Esmalt viis tee parki, kus mõned salutihased end juba ilmutasid. Päev hiljem sai käidud metsikumas looduses ning ka seal sai mõnda salutihast kohatud. Ühest linnust sai ka paar pilti tehtud. Tõele au andes on salutihase kohtamine metsikus looduses üsna haruldane. Seetõttu eelistan pigem rabametsas tehtud kaadrit pargipildile :). Detsember 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 167: põhjatihane

Tavaline pargis toimetav lind. Tihti segamini aetav salutihasega kellest mul pilti veel polegi. Peaks aasta viimastel päevadel selle vea veel parandama. Märts 2022

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 166: väike-kirjurähn

See kehvake pilt väike-kirjurähnist ootas taas ca aasta aega kaustas paremat jäädvustust. kuid kahjuks lind end aasta jooksul enam paremini ei näidanud, mistõttu peab antud jäädvustusega leppima. Jaanuar 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Roohabekas

Viimane kohtumine (ja ka esimene sel aastal) leidis aset detsembri alguses. Sattusin nägema väiksemat roohabekate seltskonda, kes päris ärevalt ning pigem rutates roostikus toimetas. Tavapäraselt toituvad roohabekad pigem rahulikult roostikus ning vahetavad asukohta pigem siis, kui ohtu tajuvad. Kiirest kuhtumisest hoolimata õnnestus mälukaardile mõned pildid salvestada. Neist kahte järgmist täna ka näitan. Detsember 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Metsis

Aastast 2009 olen tegelenud loodusfotograafiaga, ning alates 2012 olen keskendunud lindude pildistamisele. Kui paljud loodusfotograafid on kogenud “hullude” metsistega kohtumisi, kus pildi saamine on isegi mobiiltelefoniga võimalik, siis mul õnnestus see esimene “hull” alles selle aasta sügisel kohata ning ka esmased pildid metsise isandast jäädvustada. Sel talvel olen neid aga veelgi kohanud. Novembri lõpus käisin tedre otsingul, kuid kohtasin ühel raiesmikul hoopis kahte isast metsist. Linnud olid isegi julgemad, kui algselt arvasin. Autot nad ei peljanud ning lasid mõned pildid jäädvustada, kuniks ise enne lahkusin. Üks neist ka tänasel pildil presenteeritud. November 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 165: hüüp

Kõigist sellel aastal kohatud linnuliikidest on kõige kehvema pildi ja samas ühe haruldasema pildi peategelaseks hüüp. Selline huvitav kombinatsioon :). Mai kuus on hilis-hommik juba piisavalt soe, et kuumenev ja virvendav õhk pildi kvaliteedi nässu keeraks. Päästa liiga palju polnud, kuna ka teised 3 kaadrit kaugel roostiku kohal lendavast linnust olid samasugused. Aga peab rahul olema, kuna hüüp liiga tihti pildile tulla ei taha. Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 164: merikotkas

Sel aastal on olnud palju üllatusi. Ehk mingil põhjusel pole kohanud mõningaid lihtsaid liike, keda eelnevatel aastatel otsima ei pidanudki, nad olid väga tihti nähtaval. Üheks selliseks võib nimetada merikotkast, kes igal aastal päris tihti kaamera ette lendab. Sel aastal on aga läinud nii, et olen teda vist kokku kolmel korral näinud ka kahel korral mingi pildi saanud. Olen käinud samu radu, ei ole liiga palju uusi kohti külastanud kuid sellest hoolimata ei ole ma neid liiga palju kohanud. Üsna kummaline, kuid ega aastad pole vennad. Otsustasin taeva taustal lendava kotka asemel lisada hoopis maastikupildi merikotkaga 🙂. August 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 163: jäälind

Terve suve mõtlesin, et peaks jäälinde otsima minema ja kui mõned korrad isegi käisin, siis head pildivõimalust ei tekkinud. Liigipilt kui selline oli mul kevadest tegelikult olemas, kuid olin üsna veendunud, et saan aasta jooksul ka kaunima kaadri kätte, kuid olude sunnil sai see tõeks alles nüüd, detsembri alguses. On teada, et jäälinde kohtab hetkel veel päris mitmeski paigus Eestis. Kuigi ilmad on heitlikud, leidub jõgedes veel vaba vett. Talve süvenedes jaanuaris ja veebruaris peavad rändest loobunud jäälinnud juba keerukamates tingimustes hakkama saama. Loodame, et talv siiski väga armutu pole ning linnud oma toidu kätte saavad. Detsembri alguses kohtasin aga lausa 2 jäälindu. Detsember 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 162: hallõgija

Nii huvitav, kui see ka pole, siis see aasta on minu silmis hallõgijaid kohe selgelt vähem näha, kui eelnevatel aastatel. Ju polnud soosivad olud õnnestunud pesitsusteks või on seal taga mingi muu põhjus. Kui varasemalt seda liiki praktiliselt otsima ei pidanud, siis sel aastal olen kamminud läbi kõik kodukandi potentsiaalsed kohad, et kasvõi ühte isendit kohata. Lõpuks see siiski ka õnnestus, kuigi päris napilt peaks mainima. Detsember 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 161: roohabekas

Sel aastal palju otsitud liik. Peamiselt hakkasin teda alates esimese lume saabumisest otsima, just talvisel ajal olen neid enim kohanud. Piirkonnas, kus neid ikka varem näha on olnud, oli kuulda kohati kauguses vaid nende häälitsusi. Kahjuks kedagi nägemisulatusse ei sattunud. Ja niimoodi mitmeid kordi järjest. Probleem seisnes selles, et suurte roomassiivide olemasolul ongi suht väike tõenäosus neid kuskil äärealadel näha. Ehk et valima pidi väiksema piirkonna kus tõenäosus neid näha suurem. Strateegiline kohavalik tõi edu ning õnnestus ca 10-pealist seltskonda mõned minutid jälitada. Tulemuseks sain mõned linnud ka pildile püütud. Detsember 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 160: koduvarblane

Ilmselt tekib küsimus, miks selline tänaval kohatav lihtne liik aasta viimasel kuul alles liiginimistusse jõudis… Eks vastus ongi see, et ma käin ju looduses pidlistamas ja seal ma neid ei kohta. Ehk et koduvarblane ongi peamiselt linnas kohatav liik. Ning liiga suurt pingutust tema pildile saamine samuti ei nõua :). Aga kõike seda vaid liigivõistluse nimel :). November 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 159: väikekajakas

Oktoobri lõpus lindude paradiisi Põõsaspea neeme külastades lootsin salamisi kohtuda ka väikekajakatega. Ilm oli tormine ning palju lootusi ei hellitanud. Õnneks ei pidanud pettuma ning ca 5-pealine seltskond minust tormi ja tuule kiuste vastutuult lennates siiski möödus. Oktoober 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 158: põhjavint

Novembri lõpus sattusime vennaga peale suuremale rohevintide seltskonnale. Käidi vana viljakuivati kõrval maas ilmselt vilja nokkimas. Lähemal vaatlusel aga selgus, et sadade rohevintide hulgas oli ka üks põhjavint ära eksinud. Mulle selline üllatus meeldis, kuna põhjavinti ma sel aastal veel kohanud polnud. Milline vedamine :). November 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liigid nr 153-157: mustvaeras, tõmmuvaeras, järvekaur, punakurk-kaur, merivart

Külastasin oktoobri lõpus Põõsaspea neeme, kus kõik pealkirjas mainitud liigid “pildile noppisin”. Olen neid seal ka varasemalt kohanud, mistõttu oli see kindla peale minek. Nagu soovitud, nii ka kõik realiseerus ja pisut enamgi veel. Mõtlesin, et ei hakka neid samal hommikul jäädvustatud liike ükshaaval postitustena esitama, eks aasta lõpuni ka vähe päevi jäänud, vaja kõik liigid blogisse kirja saada :). Oktoober 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 153: mustvaeras (vasakpoolsed linnud)

Liik nr 154: tõmmuvaeras

Liik nr 155: järvekaur

Liik nr 156: punakurk-kaur

Liik nr 157: merivart

Liik nr 152: merikajakas

Olenemata kiirest suvest sai mõnikord ikka mere äärde pildistama jõutud. Pisut enne jaanipäeva sai ainus pilt merikajakast jäädvustatud. Rohkem sellele liigile aega kahjuks ei jäänud :). Juuni 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 151: tumetilder

Sel aastal õnnestus tumetildrit kohata vaid korra. Õigemini siis 2 isendit, kes toimetasid koos mererannal. Niimoodi on ka varasematel aastatel olnud- kui veab, siis näen neid korra :). Vähemalt neis kohtades, kus mina käin. Õnneks suutsin sellest kohtumisest mõned pildid välja võluda, et liik salvestatud saaks. August 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 150: väike-konnakotkas

Mõtlesin oma selle aastase eesmärgi täitumisel lisada 150. liigiks väike-konnakotka, kuigi neid liike on mul varuks veelgi. Seda lindu sai kohatud kevadel kodust mitte liiga kaugel. Tänu spetsialistide abile sai ta lõpuks väike-konnakotkaks määratud. Tegu Eesti kotkastest kõige suurearvulisema pesitsejaga, mis oli mulle üllatuseks. Sellegipoolest ma teda liiga tihti näinud pole, vast korra aastas ikka juhtub mööda lendama. Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 149: musttihane

Aasta alguses kohatud tegelane, ootas taas pikalt oma järge. Minu silmis on aga musttihane üsna vähe nähtav tihane, mistõttu meie teed liiga tihti ei ristu. Ega ma teda vahepeal rohkem kohanud olegi. Märts 2022

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 148: tait

Nii imelik, kui selle tavapärase liigiga ka ei ole, siis minu silmis pole ta nii tavapärane miskit :D. Igal aastal ikka korra teda näen, kuid kuna suhteliselt harv liik, siis kunagi liiga head pilti temast ei saa. Sestap tuleb leppida määrangupildiga. Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 147: väikekoskel

Väikekosklaid võib meil kohata suhteliselt aastaringselt. Antud jäädvustus sai tehtud tegelikult kevadel, hoidsin seda pilti igaks juhuks “ootel” kaustas, lootuses näha neid veel. Kahjuks on olnud kiired ajad ning liiga palju aasta lõpus mere äärde jõudnud polegi. Ega polegi midagi hullu, aeg olemasolev kaader nähtavaks teha :). Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 146: harakas

Selle aasta kolmandal päeval koduaknast vajutatud klõps :). Pea aasta laagerdunud, kuid ega harakast mingit lähemat kaadrit ongi raske saada, seetõttu pole ma teda aasta jooksul ka rohkem pildistanud :). Jaanuar 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 145: hallvares

Aeg on tuua välja pildid, mis kindlasti ei kuulu minu silmis nö kvaliteetsete tulemuste alla, kuid liigipildina siiski arvestatavad. Neid on mul tegelikult mitmeid, mis jäänud ootama paremaid kaadreid. Mõnda liiki polegi rohkem näinud ning enam sel aastal ei näe ka. Mõni liik on lihtsalt liiga tavaline, mida isegi ei viitsi enam uuesti taga ajama minna :). Üheks selliseks näiteks hallvares, kellest tegin klõpsu 02. jaanuaril, kuid mis siiani oodanud oma järge. Kuna ma teda aasta jooksul rohkem pildistanud pole ning tõenäoliselt enam ka taga ajama ei lähe, peab liigipildiks sobima :). Jaanuar 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 144: suurnokk-vint

Antud liigist sain esimese jäädvustuse kevadel ning ega ma teda aasta jooksul rohkem ka näinud pole. Üleüldse on ta minu silmis põhjavindi kõrval pea sama harva nähtav vintlane. Kevadel võis küll mitmeid isendeid korraga näha, kuna oli ju pulmitamise aeg, eks siis saigi paljud vähe nähtavad liigid jäädvustatud. Esmane pilt suurnokast ka blogi jaoks :). Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Värbkakk

Viimasest kohtumisest värbkakuga sai olenemata lühikesest ajast mitmeid häid jäädvustusi. Üks neist taas täna näitamiseks. Oktoober 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 143: kanepilind

Kanepilinnu pilt on ka pikalt ootel olnud, lootes saada pildile paremat hetke. Kahjuks pole meie teed liiga tihti ristunud, korra suvel sai veel korra lähemalt kohatud, aga selle pildi kustutasin kogemata ära :D. Minu puhul selliseid asju juhtub :D. Samamoodi kustutasin ka sarvipüti pildi, kellest mul see aasta rohkem pilte polegi. Eks elu õpetab täpsem ja hoolikam olema. Juuni 2022

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Pimeduse piiksuja

Kisume välja mõned suvel tehtud hetked. Nimelt sai vennaga leitud üks pesakond noori kõrvukrätse, kes ööpimeduses piiksudes endast teada andsid, et nad ootavad väga vanemate poolt toodud sööki :). Selline toidu mangumine on nende puhul tavaline, tänu sellele piiksumisele nad ööst üles leiabki. Tänu tänavavalgustusele suutsime ühe tegelase ka üles leida. Juuli 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 142: rüüt

Rüüdaga olin päris hädas. Suve lõpus olid nad juba suuremalt liikvel, kuna koguneti rändeks. Randades ma neid ei kohanud, kuigi sotsiaalmeedias võis neist juba tihti pilte näha. Teadsin aga, et see lind, kes pesitseb rabades, võib peatuda tihti ka hoopis põldudel ning nii ma siis erinevaid kõrvalteid kammisin, päevi ja tühja käidud kordi tuli omajagu. Lõpuks mitte kaugel oma lapsepõlve kodust, kus ma neid ka eelnevatel aastatel kohanud olen, ühe suurema seltskonna leidsin. Kui päris rariteedid välja arvata, siis üks otsituim liik mul sel aastal :). Nad olid kambas üsna tundlikud ning hoidsid pigem eemale, mistõttu pidin leppima pisut kaugema jäädvustusega. Oktoober 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 141: hiireviu

Seda ma kartsin, et hakkan lihtsaid liike ära unustama. Õnneks sain viimasel hetkel jälile, et hiireviust mul head pilti pole ja juba järgmisel päeval õnnestus ka üht passivat lindu lähemalt kohata. Neid pole võimatu ka talvel kohata, kuid iial ei tea muidugi, pärast otsid tikutulega taga. Mul neid lihtsaid liike veelgi pildistada, eks selles osas saab veel hiljem pihku itsitada :D. Paljud lihtsad ka juba rändele läinud, eks teen aasta lõpus kokkuvõtte ja vaatan valuga neile liikidele otsa :D. Oktoober 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 140: värbkakk

Terve aasta oodatud ja loodetud kohtumine sai lõpuks teoks eelmisel nädalal, kui vend Oliver mulle külla tuli ja mu oma kodumetsast ühe küttiva värbkaku leidis :). Vana hea tõde, et tihti ei peagi kuskilt kaugemalt otsima, vaid tasub kõigepealt oma nina alt vaadata :). Ega see muidugi siis tähenda, et sa ka leiad, kuid tagantjärgi muidugi mõnus sellele rõhuda :D. Oktoober 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 139: vöötsaba-vigle

Selle minu jaoks pigem harva nähtava liigiga sai kohtuda viivuks augusti esimesel päeval. Olid nad juba rändele sättinug ning koos plüüdega väikses salgas mööda lendamas (pildil need punaste kõhualustega linnud). Olen vöötsabadega mõnel korral varasemalt ikka kohtunud, kuid mitte liiga palju, millega uhkeldada :). Tema liigikaaslane mustsaba-vigle on mul aga tänaseni veel nägemata liik. Äkki kunagi meie teed siiski ristuvad :). August 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 138: valgepõsk-lagle

Refereerides eelmisele postitusele, on sel sügisel ääretult vähe rändavaid laglesid ja hanesid näha olnud. Seevastu sai neid siiski kevadel põldudel kohatud ja mõned klõpsud tehtud. Tänasel pildil on kena muster koos suur-laukhanedega korraldatud :). Linnu-võhikule võiks siis selgituseks öelda, et valgepõsk-lagled on siis need must-valged tegelased :). Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 137: rabahani

Sel sügisel olen üllatavalt vähe näinud rändavaid hanesid ja laglesid. Võibolla see veel muutub, kuid hetkel pole minu kodu ümbruses neid põldudel kohanud, olen vaid õhtupimeduses mööda lendavaid linde kuulnud. Seetõttu peab kasutama kevadel salvestatud hetki liigi registreerimiseks :). Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 136: luitsnokk-part

Seda partlast liiga tihedalt ei kohta. Ka soopart ja rägapart on mulle vaid loetud korrad kaamera ette sattunud. Viimaseid mainitud liike pole see aasta kajuks kohanudki. Luitsnokk-part jäi kaamerasse sel aastal augusti lõpus, kui neil aktiivne ränne käsil oli. Siis võis mere ääres näha suuremaid ja väiksemaid seltskondi mööda vuhisemas. Kahjuks ühtki rannikuvees toimetavat isendit sel aastal ei kohanud, et oleks pisut lähemat kaadrit saanud. Kui nüüd väga täpne olla, siis viimane lähedane kohtumine toimus suisa 8a tagasi, mida saab näha sellest postitusest. August 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 135: ohakalind

Vahelduseks kevadel või suvel pildistatud liikide vahele ka üks värskem kaader oktoobri esimestest päevadest, mil paarile ohakalinnule peale sattusin. Sügiseti kogunevad nad suurematesse parvedesse, siis on tavaliselt neid ka võimalus tihedamalt kohata ja jäädvustada. See lind koos oma kaaslasega kõrval oleval oksal olid aga kahekesi jäänud, mistõttu ei olnud nad minu osas liiga tähelepanelikud ning lubasid paar klõpsu ka lähemalt teha. Oktoober 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 134: kägu

Kägu sel suvel end liiga kergelt kätte ei andnud. Kohtasin kägu kokku kuskil viiel korral, kuid alati jäi ta kuskile varju või liiga kaugele. Või siis oli kuulda vaid kukkumist ja end näole ei andnudki. Ühel hommikul oli rekordiks kuulda korraga 4 kägu kukkumas :). Ühel õhtupoolikul, kui olin tiirutavad metskurvitsaid uuele metsaringile ootamas, lendas äkki üks kägu eemal oleva kuuse otsa ja kukkus kukkuma :). Sealt õnnestus siis selle aasta parim käo kaader kätte saada. Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 133: valge-toonekurg

Kevadel tehtud kaader, mis jäi ootele, et ehk saab suve peale mõne parema. Suvi aga pakkus teisi elamusi ning niimoodi see mu parimaks valge-toonekure pildiks jäigi :D. Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 132: hoburästas

Kõikides rästastest on hoburästas olnud mu jaoks see kõige vähem pildistatud rästas. Ta liiga poseerimisaldis pole, tihtipeale keerab fotograafile ka selja ning pole nõus poseerima :). Sel aastal õnnestunud teda kohata kahel korral. Ning tundub, et varasemalt pole hoburästas mulle blogisse ka jõudnud, ehk et nüüd saab see viga parandatud :). Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 131: laulurästas

Nädalapäevad tagasi looduses viibides silmasin keskmisest rohkem laulurästaid. Olid nad peamiselt erinevaid marjapuid vallutamas, et rändeks end täis nuumata. Mõni julgem oli ka maas toimetamas ning uudishimulikult jälgimas tema poole suunatud fotosilma :). Selles osas läks hästi, et ma ta lõpuks kenasti pildile sain. Oli ta siiani mul kaustas, mis ootas kenamat liigipilti. Nüüdseks saab selle kenama pildi temast avaldada :). September 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 130: pöialpoiss

See liik oli mul jäänud selles osas tähelepanuta, et olin temast pildi teinud juba kevadel, aga koguaeg peale kuhjunud piltide tõtt oli jäänud ootele. Mõtlesin siis ikka liigi ära ilmutada, eks neid “lihtsaid” liike varemgi ära unustatud, proovime mitte sama asja korrata :). Mai 2022

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Sügise edenedes satuvad pöialpoisid tihti kaadrisse, nii ka oktoobri lõpus juhtus.

Liik nr 129: välja-loorkull

Kui ma augusti keskel punajalg-pistrikku otsima läksin, siis leidsin ühel müstiliselt heinamaalt lisaks punajalg-pistrikule ka tuuletallaja ja roo-loorkulli, kes üksteise naavruses jahti pidasid. Lisaks neile jäi üks loorkull tookord identifitseerimata, kes nüüdseks välja-loorkulliks on osutunud. Selles mõttes läks hästi, et tema sugulased roo- ja soo-loorkull mul juba olemas, et sai see viimane ka kirja. Muidugi on ju ka veel stepi-loorkull, aga temaga ma kohtumist loota ei julge enam. Parim aeg selleks kevad ja siis meie teed kokku ei jooksnud… August 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 128: suurkoovitaja

Kui igal aastal olen suurkoovitajad ikka kuskil heinamaal või põllul jalutades leidnud, siis sel aastal see nii läinud pole. Sel aastal sain nad pildile kuuma suve lõpupäevadel rannas leevendust otsides. Olid kuuekesi rannikul toitumas. Peale väikest hõbehaigrute tekitatud paanikat läksid nad aga lendu ning otsustasid asukohta vahetada. Siis sain nad ka pildile korjatud. Võibolla kohtan neid veel, kuigi ega looduses midagi kindlat pole. August 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt: