Jõgitiir

Hetk enne sukeldumist :). Juuli 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Öine piiksuja

Nädalapäevad tagasi käisime venna Oliveriga eelnevatel päevadel kuuldud öiseid piiksujaid “jahtimas”. Teadagi on nendeks kisakõrideks kõrvukrätsu pojad, kes söögipoolist saada soovivad. Noorlinnud on juba nii suured, et suudavad lennata, kuid toitu veel püüda ei oska. Alguses proovisime neid jalgsi jälitada, kuid kuna tegevus toimus asula lähistel, siis tundus parem võimalus neid pildile läbi autoakna saada. Olgugi, et tänavavalgustus pisut valgustas südaöist vaatemängu, oli üsna suur katsumus nad väga aeglase säriajaga pildile püüda. Mõni siiski õnnestus :). Juuli 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Punajalg-tildri nooruk

Eelmise postituse peategelast punajalg-tildrit pildistades silmasin samas seltskonnas ka seda noort punajalga, keda algselt tutkaks pidasin :). Seega tutkas peab veel pisut ootama, et pildi ja liigiga nii kaugele jõuan. Juuli 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 106: punajalg-tilder

Suvel, puhkuse ajal, on palju muud huvitavat teha, mistõttu on liikide kogumine pisut pidurdunud. Sellegipoolest, iga käik mere äärde pakub hetkel uusi liike, sest kahlajad on asunud rändele ning rannik kubiseb väikestest mugulatest, kes tihti kambakesi su nina eest lendu panevad :). Vahest juhtub sekka ka mõni suurem tegelane, nagu täna presenteeritav punajalg-tilder. Esimene kohtumine leidis temaga aset juuni alguses, kuid siis jäi pilt pisut kiduraks ning ootasin paremat hetke. See saabus nüüd juuli keskel :). Juuli 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Mustviires kalaga

Viimasest tiirupostitusest inspireerituna vaatasin üle selle aasta juunis kohatud mustviireste pildid, mille hulgast leidsin mõne kalaga einestava tegelase. Üks neist siis ka vaatamiseks :). Juuni 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Nokatäis vett

Väike näide, kuidas jõgitiir kala söömise järgselt oma nokka puhastab ning lonksu vett peale rüüpab :). Kaks järjestikust kaadrit. Juuni 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 105: väiketiir

Meie kõige väiksem tiirlane. Tema eluviis on sarnane teiste tiirlastega, vähemalt neist põgusatest iga-aastastest kohtumistest on niimoodi silma jäänud. Sel aastal olen teda paar korda kohanud, viimane neist jäi juuli keskpaika. Siis sai teda ka pisut pikemalt jälgitud ning üks lahe noka loputamise momentki pildile püütud :). Kuid tänaseks on mõned kindlad kohad juba välja kujunenud, kus teda igal aastal kohata võib, seega seda liiki ma liiga palju meie randadest otsima ei pea. Sellegipoolest on ta Eestis üsna väikearvuline pesitseja, keda arvatakse pesitsevat 150-300 paari ringis. 2020 augustis kohtasin esmakordselt ka üht paarikest, mida saab vaadata sellest postitusest. Tegu ka III kategooria kaitsealuse linnuga Eestis! Juuli 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 104: kõvernokk-rüdi

Eilsest postitusest inspireerituna lisan ka soorüdide üsna tavalise seltskonnakaaslase siia uue liigina, kõvernokk-rüdi. Õigupoolest sai kohatud juuli alguses kolme isendit, kes ka kenasti kokku hoidsid, et pildilgi koos poseerida. Ühe soorüdi lubasid ka ikka samale kivile tukkuma tulla :). Ilmselt kohtan kõvernokki kuskil veelgi, on nad tegelikult üsna tavapärased tegelased suurtes soorüdide salkades. Juuli 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 103: soorüdi

Kahlajate ränne on ukse ees. Tegelikult on neid vähesel määral meie rannikul koguaeg olnud, kuid juuli teisest poolest alates hakkab lindude hulk mudastes rannasoppides kindlasti suurenema. Seda isendit nägin ja pildistasin tegelikult juba mai kuus, kuid pilt oli jäänud ootele :). Ilmselgelt saab neist hunnikutes pilte veel teha, kuid eks teised tahavad ka tähelepanu saada :). Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Kadakatäks

Ühel kevadhommikul kolasime vennaga Ida-virumaa metsade vahel. Sattusin jälgima üht kadakatäksi, kes mind eemalt samamoodi jälgis ning vahepeal ka toitumisega tegeles. Mõtlesingi koostada väikse kollaaži neljast järjestikusest pildist, mis kõik ühe sekundi sisse jäi. Ehk siis kuidas lind üht lendavat putukat märkab ning seejärel talle järgi sööstab :). Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Kingitus kallimale

Kevadel oli kihvt vaadata tiirude pulmitamist, isane proovis emasele meele järgi olla ning tassis muudkui kingituseks kalasid ette. Kaaslane oli aga paras pirtsutaja, vähemalt sellel õhtul ei näinud ma selle paarikese juures, et emane oleks kingi vastu võtnud. Isane maandus tihti emase kõrvale, kala noka vahel, kuid vastu sai vaid valjuhäälselt ignoreerimist :). Eks see kaaslase võlumine ongi üks paras väljakutse kõigile, ole sa inimene, lind või loom :). Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Lauk

Suure liigikogumise kõrvalt olen teinud pilte ka neist lindudest, kes mul varasemalt juba olemas on. Otsin loodusest eelkõige ägedaid hetki ja elamusi ning pildistan üles ka seal juures kõik uued kohatud liigid. Lauk on väga huvitav tegelane, kes kevadeti tihti vee peal jookseb :). Eks ta muidugi lendab ka, kuid kui on konkurendile vaja koht kätte näidata, siis tihti aetakse teine lind sellise pool jooksu / lennuga minema. Sama toimus ka siis, kui antud pilt tehtud sai. See oli täiesti juhuslik, et mulle see vaade tekkis ning selleks enam-vähem ka valmis olin :). Olen tegelikult analoogset hetke ammu oodanud, kuid siiani on see jäädvustamata jäänud. Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 102: hallhaigur

Hallhaigrud kogunevad õhtuti tavaliselt rannikusoppidesse, kus käib kohati päris tige võitlus nende parimate kivide nimel, kus oma öö mööda saata. Ja nii nad siis seal kössitavad ja ootavad pimeduse saabumist :). Juuni 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 101: piilpart

Piilpart on meie väikseim partlane. Minu hinnangul ka partlastest üks aramaid tegelasi. Üldiselt kimab esimese asjana minema, kui inimest silmab. See isend otsustas siiski pisut kaugemale merele ujuda ning niimoodi minust eemalduda. Pildil isaslind. Juuni 2022

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 100: roo-loorkull

Nagu eelmises postituses kirjutatud, on ka täna üks röövlind näitamiseks, täpsemalt roo-loorkull. Kohtasin teda pool tundi hiljem, kui eilses postituses näidatud soo-loorkulli. Tabasin roo-loorkullist laheda hetke, mil ta suhteliselt kohapeal, madalal rapsipõllu kohal oma saaki otsides rappelendu tegi. Samal ajal on tal jalad lahedalt rippus, mis tema “lühikesed püksid” paljastab :). Juuni 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 99: soo-loorkull

Võin juba etteruttavalt öelda, et olen esimese saja viimasteks liikideks ette valmistanud kaks röövlindu. Üks neist soo-loorkull, keda õnnestus juuni lõpus ühel soojal suveõhtul kohata. Tegelikult oli neid kaks, ehk soo-loorkulli paarike, kes koos heinamaa kohal tiirutasid. Vahepeal tuldi ka madalamale, ilmselt piidlesid nad kiivitaja tibusid, kes maas ringi siblisid. Siis sain neid ka lähemalt pildistada. Kuid kuna päike oli veel kõrgel, oli õhk täis kuumust ja suurem osa pilte jäid õhu virvenduse tõttu pooleldi udused. Mõni õnneks sai terav, üks neist ka täna näitamiseks. Juuni 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 98: võsa-ritsiklind

Enne forograafiaga alustamist olin alati arvanud, et võsades ja jõgede / ojade äärest kostub vali ritsikate siristamine. Jah, seda ta tõesti meenutab, kuid nii valjult teevad seda ikka ritsiklinnud :). Ühel oma rattaringil, kui ka suurt fotokat kaasas tassisin, kohtasin päikeseloojangul heinamaal päris lähedalt siristamas võsa-ritsiklinnu. Sain talle isegi päris lähedale hiilitud ilma, et oleks teda kuidagi häirinud. Siristas südamest ning saatis mind ka sirina saatel sealt minema :). Juuni 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 97: suitsupääsuke

Pääsukesi tiirutab taeva all palju, kuid mis sa neist igava taeva taustal ikka pildistad :). Mõned postitused tagasi kirjutasin, kuidas piiritajast pilti saada üritasin. Selle ootamise ja proovimise vahele leidsin enda eest läbimas ka suitsupääsukesi, kes putukaid õhust püüdsid. Ei olnud kade vajutama fotoka nupule, et kena liigipilt koju tuua :). Juuni 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 96: karmiinleevike

Nii nagu leevikesed, on ka karmiileevikesed üsna värvikad tegelased. Seda siis tegelikult isaslindude osas, ning see punane värvus, mis neil sulestikku katab, on pisut tuhmim, kui tavalistel leevikestel. Emased on hallikamad ja kahvatumud, sama on ka noorte isaslindudega. Tihti on seetõttu ka arvatud, et ka emaslinnud laulavad… tegelikult on need noored isasesed ja emaslinnud ei laula üldse. Hetkel parim liigipilt karmiinleevikesest just noorele isaslinnule kuulubki, sel aastal ma kauneid täiskasvanud isandaid veel kohanud polegi. Laulis teine ennastunustavalt puu ladvas päikeseloojangu ajal. Ei häirinud teda ei oja ääres krõbistav kobras, ega uudishimulik loodusfotograaf :).
Siit ja siit lingilt näeb ühtesid eelmiste aastate jäädvustusi täiskasavanud isaslinnust. Juuni 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 95: hänilane

Sel aastal läks siis nii, et harvemini nähtav kuldhänilane sai esimesena liiginimekirja ja tema järgi siis tavalisem hänilane. See linavästriku sugulane on üsna sama närvikavaga tegelane, kui linavästrik ise. Uudishimulik ja julge. Ning kui ta pesa lähedusse sattuda, tulevad mõlemad vanalinnud isegi paari meetri lähedale õiendama :). Üldiselt tasub siis pigem ruttu lahkuda, et lindude elurütmi mitte häirida. Ilmselt tabasin ka selle hänilase isaslinnu pesa lähistelt, suu paksul putukaid täis ning valmis järglastele toitu transportima. Tegin mõned jäädvustused ja liikusin edasi. Hiljem saatsid mind veel teisedki isendid, mistõttu pildipuudust mul neist pole :). Pigem on küsimus, millist eelistada :). Juuni 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 94: piiritaja

Sel aastal otsustasin katsetada piiritajast teha pilti, mida varem saavutanud polnud. Kui nendest nobedastest taevas tiirutavatest lindudest lähedast pilti taga ajada, läheb ikka päris palju proovikaadreid, et lõpuks õiges asendis hetk jäädvustatud saab. Seda ulmelisem tundus soov pildistada üles hetk, kui piiritaja veekogust joob. Paari tunni jooksul käisid piiritajad sääraselt umbes 4-5 korda mu lähedal joomas, millest kahel korral ma lindu teravustada ei suutnud ning pildid jäid ebateravad. Paaril korral see siiski õnnestus, millest väljavalitud pilti täna ka näitan. Olgugi, et ise ma sellega siiski liiga rahul pole, jätkan selle ideaalse hetke taga ajamist ka tulevikus, kui tingimused selle jaoks sobilikumad on. Miski pole võimatu ja midagi niisama kätte ei lange, see on praegu elatud elus mulle selgeks saanud :). Juuni 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 93: kõrkja-roolind

Meie kõige tavalisem ja kõige rohkem nähtavam roolind. Spetsiaalselt ei kiirustanud temaga, kuna ühel hetkel teda mere ääres kõrkjates oleks nii või naa kohanud :). Nende laulu on kaugele kuulda, ei ole nad ka liiga häbelikud ning lubavad end ikka pildistada. Juuni 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 92: hahk

Aasta aastalt jäävad hahkadega aina harvemaks. Võibolla on see tingitud kohati ka sellest, et olen uusi piirkondi viimastel aastatel rohkem külastanud. Suve teises pooles on noorte liikumist muidugi rohkem näha, kuid üldises pildis tundub nendega kohtumine vähenevat. Õnneks on ikka mõningad kohad teada, kus neid igal aastal näha võib, seetõttu saab liik ikka jäädvustatud. Pildil kaks emaslindu, kes kivil puhakasid. Juuni 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 91: mustviires

Mustviirestega kohtumiseks on mul teada vaid üks kindel piirkond, kus neid igal aastal pildile püüda. Ka sel aastal, täpsemalt mai lõpu poole, sai mindud neid otsima. Õnneks oli kõik nii nagu varem ja linnud olid kambakesi liikvel. Nad ei tundu üldse pelglikud linnud olema, vahest lendavad sinust vaid mõne meetri kauguselt mööda. Ka kalastamine näeb välja samamoodi, nagu tiirudelgi- kui saaki vees silmavad, siis sukelduvad. Ühe sellise momendi tabasin ka tol korral, kui lind oma saagiga just veest väljunud oli. Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 90: metskiur

Metskiuriga olen viimase kuu jooksul päris palju kohtunud. Küll aga pakkus ühel hommikul üks isend võimalust lennupilte timmida. Ta oli ühe väikse männi peal, ning käis kõrgel õhus laulukest siristamas. Seejärel liugles tagasi puu peale ja nii sadu kordi :). Oli piisavalt aega seda õiget hetke püüda ning ka lind väheke värvilisemal taustal jäädvustada. Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 89: kaldapääsuke

Kaldapääsukeste pildile püüdmiseks on üldiselt nende eelupaigad teada- kaldad, liivapaljandid jne. Kuid tabada neid lihtsalt niimoodi traadil puhkamas pole ma enne näinud. Algselt arvasin, et need on räästapääsukesed niimoodi puhkamas, tegin klõpsu ära ja vaatasin, et värvid üldse ei klapi :). Võibolla lähen neid ka nende õigetesse elupaikadesse otsima, kuid hetkel on siis liik vähemasti kirjas :). Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 88: punaselg-õgija

Üldiselt ikka väga palju nähtav liik, kuid kui selle-aastasi kohtumisi meenutada, siis neid isegi veel liiga palju pole olnud. Võibolla veel jõuab, kui pesitsusperiood läbi. Pildil emane lind, kes lasi endast loojanguvalguses mõned klõpsud teha, kuniks fotograaf temast tüdines :). Mai 2022

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 87: metstilder

Kui eilses postituses rääkisin oma kohtumisest öösorriga, siis selle aasta esimese kohtumise metstildriga olin just 30min enne seda oma mälukaardile salvestanud. Olin tegelikult “kakujahil”, kuid kuna just selles händkaku metsas oli taas üks metsatukk lagedaks raiutud, ei olnud kakkudest haisugi. Siis mõtlesin kõrvalolevad metsateed veel igaks juhuks läbi kammida. Ning mitte pikalt sõites leidsin metstildri mu teed blokeerimas. Tema käitumine oli algselt arusaamatu, selline lind pigem alati põgeneb. Ühel hetkel siiski hüppas kõrval olevasse kraavi ning sealt edasi metsa alla. Samal ajal siis jubedalt minuga riidlemas. Püüdsin siis olla tähelepanelik ja aru saada, milles teema. No ja pikalt ei pidanudki hämaruses omi silmi pingutama, põhjus peituski kraavis rohu sees. Metstilder oli minuga pahandamas, kuna tema järglane või järglased olid kraavis peidus. Peale seda avastust tegin need mõned jäädvustused ja lasin jalga, sest olin selgelt seal soovimatu külaline. Taaskord kohtumine, mida ei osanud selles asukohas lootagi. Esimene pilt sellest liigist nüüd ka blogis. Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 86: öösorr

Sel aastal sai öösorri kohatud vist vaata et kõige varem üldse, mid mäletan, täpsemalt siis 28.05.2022. Ja jälle läks kuidagi nii, et olin tagasisõidul koju ning just pisut enne mõtlesin, et ei tea, millal need öösorrid täpsemalt tagasi jõuavadki :). Taban end päris tihti sellistest olukordadest, kui olen mingi liigi peale mõelnud ja vupsti, ongi nina ees :). Antud olukord toimus juba hilja, mingi 30min pärast päikeseloojangut või isegi hiljem veel. Ühel hetkel tuli see sama öösorr mu auto ette pikeerima ning maandus siis teepiirde peale. Jäin kohe ka seisma, ja testisin linnu meelsust :). Olgugi, et meie vahemaa võis olla ca 6-8m, ei lasknud ta minust end segada ning passis mõned minutid sama koha peal, kuniks miskit üleval silmas ning tiibade laperdades minema lendas. Seekord siis selline üllatav kohtumine. Tore punkt päevale. Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 85: kõrvukräts

Põrkan korraks mai kuus jäädvustatud liikide juurest värskemate kohtumiste juurde (mai liike omajagu veel ootel). Läkski kõigest pool aastat mööda, kuniks veel üht kakulist kohtan :). Aga kõrvukrätsu sai seekord päris teadlikult otsima mindud. Just seetõttu teadlikult, kuna neil pojad pesast väljas ja siin-seal piiksuval häälel toitu mangumas ja eks siis vanalindudel kiired ajad ning on keskmisest rohkem ehk ka nähtaval. Planeerisin siis kodukandis 2in1 kasuliku reisi teha, et läksin rattaga tiiru tegema ning panin ka fotovarustuse selga. Ega see liiga hea mõte polnud, kuna pagasit oli selgelt liiga suures raskuses kaasas, see andis järgmisel päeval korralikult tunda. Kuid tahtejõud oli nii suur kõrvukat ikkagi kohata :).

Kui olin 20km juba maha sõitnud, oli lootus üsna kadunud, päike ka juba loojumas. Kuid tagasiteel, kõigest ca 3-4km kaugusel kodust, ma ta lõpuks ehku peale leidsingi :). Nägin kaugelt, et keegi liugleb üle tee, ning mitu korda ei pidanud arvama, kes see on. Alustasin siis jälgimist ja jälitamist. Rattaga on selles suhtes mugavam, et saab kiirelt liikvele ja lihtsamalt ka manööverdada, teisalt on fotokas seniks kotis ning eks see kotist välja kiskumine ka teatav ajakulu. Kuid tema jälitamise käigus tekkisid siis mõned lähemad momendid, mille siis pildiks vormistatud sai. See oli ikka korralik töövõit, võtta ebarealistlik plaan üsna harva kohatava liigiga ning lõpuks ikka liigipildiga koju tulla. Oli äraütlemata hea meel, kui vahest plaan ka õnnestub :). Juuni 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 84: metskurvits

Aasta 2022 aasta linnuks tituleeritud metskurvits on üks salapärane tegelane. Ilmub oma krooksuval häälel mängulennuga nähtavale alles päikese loojudes ning on pigem öise eluviisiga lind. Teda võib tihti silmata männimetsade vahel liikudes, tihti passib ka kuskil raiesmikel kändude otsas ning ootab pimeduse saabumist. Mul on temaga ikka igal aastal õnnestunud kohtuda, küll enamik ajast näinud teda siiski ülelennul. Sestap ka hetkel paremat jäädvustust pole õnnestunud saada ja ega ma seda spetsiaalselt otsigi :). Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 83: salu-lehelind

Eelmises postituses tegelikult juba kirjutasin sellest, kuidas ma väike-põõsalinnuga kohtusin ning et seal samas toimetas ka salu-lehelind. Huvitav oligi see, et mõnel eelneval päeval olin käinud salu-lehelindu metsas otsimas, kuid oli üsna keeruline teda pildistada, sest ta toimetas tihti kuskil kõrgemal. Tulin lõpuks ikkagi metsast liigipildiga koju, kuid järgneval päeval mere ääres olid ikka oluliselt paremad võimalused lähedaseks kohtumiseks. Positiivne oli see, et lõpuks leidus salu-lehelindu kõikjal, enamikes põõsastes laulis üks isend ning justkui valitses kõikjal temast üleküllus :). Aga nii see pilt siis sündis, samal ajal väike-põõsalindu pildistades :). Mai 2022

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 82: väike-põõsalind

Neid lehelinde ja põõsalinde on omajagu tegemine taga ajada. Väiksed ja vilkad linnud peidavad end üldiselt ka oksade vahele, fotograafile mitte kõige paremasse kohta. Kannatlikult jälgides ja jälitades leiab kindlasti ka hetke, kui nad väheke mugavama koha peale end ilmutavad. Antud pildil olev väike-põõsalind toimetas üheskoos salu-lehelinnuga ühes mereäärses paigas. Lõpuks ilmus sinna kohale ka teine väike-põõsalind. Istusin rahus maha ja jälgisin nende toimetamist. Mind käidi pidevalt ka lähemalt uurimas, kuid nii häiriv ma nende jaoks polnud, et oma asukohta nad muutma oleks pidanud. Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 81: mustlagle

Mustlaglesid olen pildile osanud oodata pigem sügisesel ajal. Sel aastal läks aga nii, et leidsin ühe paarike hoopis mai lõpus mere ääres puhkamast. Eks loodus ongi ettearvamatu ning sellised kohtumised teevad pigem rõõmu :). Paarike oli kohal kahel järjestikusel päeval, toimetasid rahulikult rannikuvees koos luikede ja tiirudega. Loodan neid kindlasti ka sügisel kohata, kuid liigi panen juba praegu suurima heameelega kirja. Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 80: plüü

Käin tihti mere ääres linnuelu vaatlemas. Kevadel ja ka hilissuvel on sealne elu pisut kirjum. Rannikuala on peatuspaigaks neile ränduritele, kes meie pinnale pesitsema ei jää, ning kes peagi pesitsusaladele edasi liiguvad (põhja poole). Plüü on selline kahlaja, kes on pigem väiksemaarvulisem läbirändaja. Ta on minu kaamera ette varasemalt täpselt kolmel korral sattunud, nüüd tuli neljas kohtumine. Ta oli kambas väiketüllide ja liivatüllidega, kuid sellest seltskonnast oli just tema see kõige pelglikum ning liiga lähedale mind ei lasknud. Ei hakanud ka mina teda pikalt siis kiusama ja lasin lindudel rahulikult oma päevategemiste jätkata. Liigipildi jäädvustasin siiski ära :). Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 79: kuldhänilane

Hänilastega olen oma hobi jooksul kokku puutunud palju. Kuid kuldhänilase, kui eraldi liigiga, väga põgusalt. Mul on teada ainult üks koht, kus ma neid varasemalt kohanud olen ning ka sel aastal see mind alt ei vedanud. Tabasin ühe linnu muda sees plädistamas ning söögipoolist otsimas. Oma käitumiselt on nad sarnased sugulaste lambahänilase, kui ka linavästrikuga, kuid on eelpool mainitud liikidest pisut tundlikum ning aram. Vähemasti need isendid, kellega mul kokkupuude on olnud. Elupaik ikkagi pigem sarnane ning tasub neid otsida kas mere äärest, või sealt lähedalt. Neid leidub ka sisemaal, siis hoiavad nad samuti mingi märgala lähedale. Blogi jaoks siis ka esimene pilt sellest liigist kirjas :). Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 78: peoleo

Nagu eilses postituses kirjutasin, olin rannikul meriskeid jälgimas, kuniks huvitav hääl mind sealt eemale metsa kiskus. Seda häält olen enne mitmes paigas kuulnud, kuid selle hääle autorit mitte kunagi kohanud. Just selline ebamaine tegelane on peoleo. See, kuidas ta välja näeb, on Eesti mõistes ikka üsna ebamaine. Ning sellest, kuidas ta oma erksate värvidega metsas väga harva nähtav on, ei ole ma siiani aru saanud. Oma 13a hobifotograafi karjääri jooksul pole suutnud teda trehvata. Aga nüüd siis olin Hr Tähelepanu isiklikult. Teadsin, et tegu on 99,5% kindlusega peoleoga ning asusin esmalt kräunuvat häält otsima. Vahepeal aga hääl muutus kauniks linnulauluks. Aga teadsin, et nii nad teevadki ning jätkasin otsinguid. See oli mere äärne männimets, kõrgete mändidega. Hääl paistis tulevat just sealt ladvast, sest tema erksat sulestikku peaks muidu hämaras metsas ikka kaugele nägema. Siis leidsingi linnu üles, tänu sellele, et ta minema lendas. Kirusin ja vandusin omajagu, kuid peagi kuulsin uut häält. Seal oli ka teine isend, kes samamoodi kohati kräunus ja kohati kenasti laulis. Sama jälitustegevus kordus ning sain aru, et ta ilmselt näeb mind, sest nii kui olin kohale jõudnud, kostus järgmine hääl taas pisut eemalt. Kuni siis lõpuks ma teda ülevalt ladvast okste vahelt märkasin. Hakkasin ruttu klõpsutama, ning sain esmased pildid kaunist isalinnust kätte. Päev absoluutselt korda läinud :). Sellega see kohtumine siiski ei lõppenud, püüdsin saada lähemale, kuid lind eemaldus taas. Kuni kadus päris palju eemale mändide otsa. Kuid tänu häälitsemisele leidsin ta jälle ning tabasin ta mingit sööki töötlemas. Sellest hetkest ka esimene tänane pilt. See müsteerium sai siis lahendatud, et selline lind nagu peoleo on ikka päris ja nüüd ma usun seda :). Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 77: merisk

Liigume pargist rannikule, kus toimub vähemelt sama aktiivne, kui mitte isegi aktiivsem tegevus. Kiiremad pesitsejad on juba oma järeltulijate eest hoolt kandmas ning kohati saab juba lindude käitumsiest aru, et tõenäoliselt on juba keegi koorunud :). Nii tundus ka ühe meriski paariga. Ma ei tea, kas oldi munade haudumise faasis või oli kuskil juba ka mõni väike tegelane siblimas, kuid linnud olid üsna närvlised mind nähes. Seega kaua ma neile seetõttu närvidele ka ei käinud. Tegin mõned klõpsud ja läksin metsa huvitavat häält uudistama. Sellest pikemalt juba järgmises postituses :). Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 76: ööbik

Minu silmis on ööbikuga kohtumine selline loterii, et ta justkui on igal pool olemas aga kuna armastab tihti võsas oma laulu laksutada, ei saa talle piisavalt hästi ligi ning pilt jääb tegemata. Eelnevad aastad on ka näidanud, et kui ööbiku “jaht” liiga hilise aja peale jätta, ei pruugi neid enam kohatagi. Seega parim aeg mai teine pool kuni juuni keskpaik. Nii siis saigi väikse ärevusega teda otsima mindud parki, kus risu-räsu vähem ning kus neid laulumehi ka puhtamal taustal kohata võiks. Tunnike taga ajamist ning peale mõne tugevama närvikavaga isendi leidmist sain ka soovitud hetke pildile :). Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 75: vainurästas

Vainurästas on mul olemas juba tegelikult aprillist, aga need pildid said tehtud autost ning polnud midagi sellist, mida näidata tahaks. Eks selliseid jäädvustatud liike on mul teisigi, mis määramiseks sobivad, kuid millega ise ikkagi niivõrd rahul pole, et praegusel hetkel näidata sooviks. Ehk annab loodus võimaluse aasta lõpuks nendega veel kohtuda. Vainurästa viimase pildi tegingi nüüd mai lõpus pargis jalutades. Mõtlesin siis selle liigi lõpuks kirja panna, saab mõne raskema liigi otsimisega edasi tegeleda :). Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 74: hall-kärbsenäpp

Tema on siis käbsenäppide kolmikust seekord see viimane, kes mulle pildile jäi. Alati uudishimulik ning mitte väga pelglik liik sai seekord ühes pargis jalutades möödaminnes jäädvustatud. Hall-kärbsenäppi näeb tihti parkides ja lehtmetsades pesitsemas ning elutsemas. Asjatundmatu silm võib teda muidugi ka näiteks sugulase must-kärbsenäpi emaslinnuga segi ajada, kuid viimane tundub oma kasvult pigem väiksem olevat.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 73: künnivares

Nii naljakas, kui see ka pole, siis künnivares sai sel aastal pildile alles mai lõpuks. Olin teda muidugi ka varem näinud, kuid alati polnud kaamerat kaasas :). Naljatasin siin, et raudseltunustan ta sootuks liigina jäädvustada, nagu mõned aastad tagasi hallvaresega läks :D. Eks nende lihtsate liikidega kipub nii minema. Küll aga ühel õhtupoolikul silmasin põllul väikest seltskonda künnivareseid, kes seal toitumas olid. Ei oodanud rohkem, jäädvustasin hetke ja liigi. Võimalik, et tuleb ka pisut paremates tingimustes kohtumine mingi aeg hiljem, kuid seda ma endale prioriteediks kindlasti ei sea. Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 72: pruunselg-põõsalind

Selle tegelasega saab pidevalt nalja. Nii, kui ma kuskil kedagi passin, on see siis metsas või mere ääres, on tihti lähedusest kuulda plõksumist. See plõksuja ongi tihti pruunselg-põõsalind, kes lähedal olevas põõsas end näole näitamata minuga pahandab :). Mõni julgem isend tuleb siiski ka nähtavale ja avaldab pahameelt enese identiteeti varjamata :). Neil hetkil peab olema valvas selle kohustusliku klõpsu ära tegema. Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 71: kadakatäks

Igal aastal, seal kevade lõpus, hakkavad igasugused värvid looduses domineerima ja just rapsi õitsemise aegu hoian oma silmad seal toimetavate tiivuliste osas lahti. Tahaks selles ilusas kollases keskkonnas kedagi alati pildile püüda. Seekord saigi siis esimesena kadakatäks sellest kollasest maailmast üles leitud ja jäädvustatud. Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 70: rohevint

Olen oma liikide “ilmutamise” ja postituste genereerimisega ca 2 nädalat maas reaalsusest. Eks seda võis ka arvata, kuna kevad on vast üks kiiremaid aegasid, mil väga palju liigid meile rändelt saabuvad. Eks see suve teises pooles ehk stabiliseerub. Mõnda liiki, keda ka talviti näha võib, pole lihtsalt veel kaamera ette sattunud. Üheks selliseks oli ka rohevint, kes esmakordselt 2 nädalat tagasi mulle pildistatavaks objektiks ette sattus :). Tema oli siis valvur, teised sõid rahulikult maapinnal. Kui veendus, et kõik on turvaline, läks ka ise maha sööma. Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 69: võsaraat

Võsaraat elab tihti oma nimele kohaselt võsas, või seal, kust teda lihtsasti üles ei leia. Mul on varasemalt temaga ikka vedanud, kuid mitte ka liiga tihti. Sel aastal andis ta end mai alguses korraks näole, kuid see on ka ainus kord olnud. Vähemalt ootas ära, et ma liigipildi kätte saaksin :). Parimad pildid võsaraadist õnnestus saada 3a tagasi, sellest kirjutan selles postituses.

Metsnugis

Kuigi linnuliike tuleb hetkel küll ja veel, siis kasutan ikkagi võimalust näidata ka muid huvitavaid tegelasi, kellega mu teed ristunud on. Metsnugist olen varasemalt kohanud vaid korra, sain sellest hetkest ka pildi. Seekordne kohtumine leidis aset ühel mai õhtupoolikul, kui olin oma päeva looduses lõpetamas. Ühel hetkel käis mu kõrval krabin, nagu tavaliselt oravate puhul kuulnud olen. Seekordseks “oravaks” osutus olema pildil nähtav metsnugis, kes iga hinna eest põgeneda üritas. Puu otsas ta liiga hästi end ei tundnud, eks see oksalt oksale liikumine kõige kiirem polnud. Seetõttu oli ta mul pikalt pildis. Ühel hetkel, kui ta taas maha oli liikunud, viskas mulle veel viimase pilgu ühe maha kukkunud puu peal olles peale ning kadus siis tuhat-nelja metsa sügavusse. Oma kasvult meenutas mulle pigem nooremapoolset tegelast, kuigi selles väites ma liiga kindel pole. Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 68: käblik

Metsade kõige valjem laulumees on peaaegu kõige väiksem lind Eestis :). Tegelikult on ta teisel kohal väiksuselt, kuid hääletugevuses teeb silmad ette endast kordades suurematele sulelistele. Käblikut olen sel aastal palju taga ajanud, et puhast pilti laulvast linnust saada. On nad ju tihti kuskil oksarisu sees, kus puhast keskkonda pildile ei saa. Siiski sattusin ühe jõe ääres jäälindu oodates lõõritava käbliku peale. Oli teine toitumas maapinnal ning teatud hetkedel käis kõrgemas kohas laulmas. Kasutasin siis selle momendi targasti ära :). Mai 2022.

Liik nr 67: väiketüll

Igal hooajal on väiketüll mu esimene kahlaja, kes rändelt saabub ja pildile jääb. Nii oli ka täna näidatava isendiga. Olgugi, et esimene kohtumine väiketülliga toimus aprilli lõpus, sain temast esimese pildi alles nüüd, mai kuus. Nad suudavad kivisel rannikul kohati väga märkamatuks jääda, mistõttu oleks ma ka talle otsa astunud. 1m enne läks lendu ja liikus pisut edasi. Peale seda hakkasin juba teadlikult lähenema ning õige võttenurga saavutades õnnestus juba üsna hämara valguse kiuste ikka pilt ära teha. Ilmselt kohtan neid aasta teises pooles veelgi. Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Õhtune uitaja

Linnuliikide vahele ka mõni pilt loomadest, keda on õnnestunud oma linnuotsingutel kohata. See rebane uitas mööda jõekallast, otside veel enne pimeduse saabumist miskit hamba alla. Samal ajal märgistas ta tuldud teel strateegilisi kohti, mis oma liigikaaslastele tema kohalolekut tõendab. Mind ta tähele ei pannudki, jalutas vastaskaldal minust mööda ning lahkus tagasi metsa. Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt: